Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse võtmist toetab 63% Eesti kodanikest

18.11.2024

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi poolt läbi viidud küsitlusest selgub, et 63% vastajate arvates tuleks Venemaa ja Valgevene kodanikelt võtta valimisõigus kohalikel valimistel. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.  

Riigikogus on hetkel algatatud mitu eelnõu, mis piiraks mittekodanike valimisõigust kohalikel valimistel. Valimisõiguse piiramine nõuaks põhiseaduse muutmist kiirkorras. Ühiskonnauuringute instituudi viimases küsitluses paluti vastajatel hinnata, kuidas nad suhtuvad mittekodanikelt valimisõigus võtmisse, kas halli passi omanikele tuleks valimisõigus säilitada ning kas tulevikus võiks valimisõigus olla ka siin elavatel Ukraina kodanikel.  

Valimisõiguse kohta üldiselt küsiti: „Kas Eestis pikaajaliselt elanud Venemaa ja Valgevene kodanikelt tuleks võtta ära valimisõigus kohalikel valimistel?“ 29% vastas „Ei“ või „Pigem ei“, 63% „Pigem jah“ või „Jah“ ning 8% ütles „Ei oska öelda“. 

Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõigus võtmist pooldab 84% Eesti 200, 84% Reformierakonna, 79% Isamaa, 78% EKRE ning 62% SDE toetajatest. Keskerakonna toetajatest pooldab valimisõiguse võtmist 13% ja vastu on 81%. Eestlastest toetab valimisõiguse võtmist 74% ja muust rahvusest vastajatest 12%.  

Halli passi omanike kohta küsiti: „Kas Teie toetate ideed erandina säilitada halli passi omanike valimisõigus kohalikel valimistel?“ 48% vastas „Ei“ või „Pigem ei“, 42% „Pigem jah“ või „Jah“ ning 9% ütles „Ei oska öelda“. 

Halli passi omanike valimisõiguse säilitamise vastu on 68% Reformierakonna, 67% EKRE, 64% Isamaa ja 60% Eesti 200 toetajatest. SDE toetajatest on 43% vastu ja 45% poolt. Keskerakonna toetajatest on 5% vastu ja 92% poolt. Eestlastest on halli passi omanike valimisõiguse säilitamise vastu 57% ning muust rahvusest vastajatest 6%.  

Ukraina kodanike kohta küsiti: „Kas Teie arvates võiks Eestis pikaajaliselt elavatel Ukraina kodanikel olla valimisõigus kohalikel valimistel?“ 60% vastas „Ei“ või „Pigem ei“, 31% „Pigem jah“ või „Jah“ ning 9% ütles „Ei oska öelda“. 

Kui eestlastest on 63% Ukraina kodanike valimisõiguse vastu ja 32% poolt, siis muust rahvusest vastajatest on 47% vastu ja 48% poolt.  

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder kommenteeris tulemusi järgmiselt: „Natuke vähem kui kaks kolmandikku Eesti kodanikest toetavad seda, et Venemaa ja Valgevene kodanikelt tuleks Eesti kohalikel valimistel valimisõigus ära võtta. See on kõnekas ülekaal. Ainus valijagrupp, kes seda ei toeta, on vene rahvusest Eesti kodanikud ning seetõttu ka Keskerakonna valijaskond. Rahvuse osas on seoses selle küsimusega võibolla aga hoopis märkimisväärne see, et ka 12.2% vene rahvusest Eesti kodanikke toetavad Venemaa ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse ära võtmist ja 15.7% on sellised, kes on sellele vastu, kuid mitte maksimaalsel võimalikul määral (vastates “pigem ei”). Seega ka vene rahvusest Eesti kodanike hulgas on arvestataval määral neid, kes toetavad oma rahvuskaaslastelt valimisõiguse ära võtmist või kes vähemalt ei ole sellele rangelt vastu.  

Ei ole üllatav, et kodakondsuseta inimeste ehk siis nö halli passi omanike suhtes ollakse üldiselt vähem kategoorilisel seisukohal. Siin on valijaskond hetkel jagunenud valimisõiguse säilitamise osas toetajate ja vastaste vahel pooleks. Kuid siiski - ka neilt valimisõiguse ära võtmist toetab selge enamus kõigi erakondade toetajatest, välja arvatud Keskerakond ja Sotsiaaldemokraadid. Mis puudutab Eestis pikaajaliselt elavate Ukrainlaste valimisõigust, siis siin on samuti Eesti kodanikkond üldiselt väga selgelt valimisõiguse vastu, ainult Keskerakonna ja Sotsiaaldemokraatide toetajad on pooleks.  

Seega on Eesti kodanike soov siin üldiselt vägagi selge. Eestis peaks valimisõigus ka kohalikel valimistel kuuluma ennekõike Eesti kodanikele. Kuigi poliitiliselt ollakse selle küsimuse lahendamisega juba väga viimasele minutile jäädud, ei ole kodanikkonna tahe siin takistuseks. Küsimus või probleem on selgelt ja konkreetselt poliitilises tahtes või selle puudumise.” 

 

Norstati küsitlus viidi läbi 14.  novembril veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.