Tugeva juhi ihalus ei ole Eestis laialt levinud
24.10.2019
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud väärtushinnangute uuringu põhjal arvab 16% vastajatest, et Eestile oleks hea, kui riiki valitseb tugev liider, kes ei pea arvestama parlamendi ega valimistega. Uuringu viis läbi 2018. aasta jaanuaris Turu-uuringute AS.
Eesti Välispoliitika Instituudi direktor Kristi Raik kirjutas Postimehes 18. oktoobril avaldatud kommentaaris, et oluline tegur, mis ühendab Eestit ja Soomet, kuid eristab mõlemat Skandinaaviast, on tugeva juhi ihalus. Ta viitas USA Rahvusvahelise Vabariikliku Instituudi (IRI) ja Prantsuse mõttekoja Fondapol uuringule, mille põhjal 44% eestlaste ja 42% soomlaste arvates oleks hea, kui nende riigi eesotsas oleks tugev juht, kes ei pea hoolima parlamendist ega valimistest. Talle vastas 23. oktoobril arvamusartikliga Mihkel Mutt, kes väljendas skepsist uuringutulemuste üle ning ütles, et samad mõisted võivad tähendada eri ühiskondades eri asju. “Väljend “tugeva juhi igatsus”, mida ankeedi järgi Eestis tuntakse, tähendab siin midagi muud kui näiteks Venemaal,” kirjutas Mutt.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi iga-aastases väärtushinnangute uuringus on kolmel korral küsitud sarnast küsimust. Inimestel on palutud hinnata 4-palli skaalal, kui heaks nad peaksid Eestile valitsemisvormi, kus riiki valitseb tugev liider, kes ei pea arvestama parlamendi ja valimistega. Viimati küsiti antud küsimust 2018. aasta jaanuaris läbi viidud silmast-silma uuringus. Kõigil kolmel korral on valimis olnud ligi 800 18-aastast ja vanemat Eesti vabariigi kodanikku. Kristi Raiki kommentaaris viidatud uuringus oli valimiks 800 18-aastast ja vanemat inimest ning see viidi läbi veebikeskkonnas.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud uuringutest selgub, et niinimetatud tugeva juhi ihalejaid, kes pidasid sellist valitsemisvormi väga heaks või pigem heaks, oli
• 2016. aasta uuringu põhjal 23%
• 2017. aasta uuringu põhjal 22%
• 2018. aasta uuringu põhjal 16%.
IRI ja Fondapoli uuringu andmekogumisperiood algas 2018. aasta septembris (andmete kogumine toimus 6. septembrist 11. oktoobrini 2018), ehk seitse kuud pärast 2018. aasta väärtushinnangute uuringu läbiviimist (andmete kogumine toimus 2018. aasta jaanuaris). On vähetõenäoline, et nii lühikese ajaga tugeva juhi ihalus Eestis saaks märkimisväärselt kasvada.
Kahe uuringu tulemuste võrdlus viitab sellele, et IRI ja Fondapoli uuringu suhteliselt kõrge tugeva juhi ihalejate osakaal pole isegi tingitud mitte selle mõiste tähendusest Eestis, vaid pigem uuringu läbiviijast ja viisist. Ka Mihkel Mutt pöörab oma arvamusartikli lõpus tähelepanu sellele, et arvamuste uurimist devalveerib trend, kus internetikasutaja saab pidevalt üleskutseid vastata küsimustikele, mis võtab aega umbes 2 minutit.
Uuringud viis läbi Turu-uuringute AS 2016, 2017, ja 2018. aasta jaanuaris. Kõik uuringud on läbi viidud silmast-silma meetodil ning neile on vastanud 786-795 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.