Reitingutabelis kestab aasta pikim stabiilsusperiood
22.10.2019
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Värskeimate tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,1%, Keskerakonda 23,8% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 16,1% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 25. septembrist 21. oktoobrini ning kokku küsitleti 4008 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Nädalaga muutusid erakondade toetusprotsendid maksimaalselt 0,8% võrra ning seega püsivad jõuvahekorrad poliitilisel maastikul praktiliselt muutumatuna.
Reitingutabeli esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8%), Isamaa (6,8%) ning Eesti 200 (5,6%).
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,7% vastajatest ning opositsioonierakondi 42,1% vastajatest.
| 18.09-14.10 Koondtulemus | 25.09-21.10 Koondtulemus |
Eesti Reformierakond | 34,1% | 34,1% |
Eesti Keskerakond | 23,3% | 23,8% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 16,9% | 16,1% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,4% | 8% |
Isamaa | 6,5% | 6,8% |
Eesti 200 | 5,6% | 5,6% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 2,8% | 2,6% |
Elurikkuse Erakond | 0,9% | 0,8% |
Eesti Vabaerakond | 0,6% | 0,5% |
Muu | 1% | 1,5% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 25.09-30.09, 01.10-08.10, 09.10-14.10 ja 15.10-21.10 ning nendele vastas kokku 4008 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.