Reformierakonna edu püsib, Keskerakond on kindlalt teine ja EKRE populaarsuselt kolmas partei
20.11.2019
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 34,9%, Keskerakonda 23,9% ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 15,9% valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 22. oktoobrist 15. novembrini ning kokku küsitleti 4009 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku. Kolme populaarseima erakonna toetus on sarnasel tasemel püsinud juba alates septembri algusest.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,7%) ning Isamaa (6,3%). Mõlema erakonna toetus oli pikalt langustrendis, mis praeguseks on peatunud.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,1% vastajatest ning opositsioonierakondi 43,6% vastajatest.
| 15.10-11.11 Koondtulemus | 22.10-15.11 Koondtulemus |
Eesti Reformierakond | 35,3% | 34,9% |
Eesti Keskerakond | 23,3% | 23,9% |
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond | 16,7% | 15,9% |
Sotsiaaldemokraatlik Erakond | 8,1% | 8,7% |
Isamaa | 6,2% | 6,3% |
Eesti 200 | 4,6% | 4,5% |
Erakond Eestimaa Rohelised | 3,1% | 2,9% |
Eesti Vabaerakond | 0,5% | 0,4% |
Elurikkuse Erakond | 0,4 | 0,5% |
Muu | 2% | 1,9% |
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 22.10-28.10, 29.10-05.11, 05.11-11.11 ja 11.11-15.11 ning nendele vastas kokku 4009 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.