Reformierakond on ülekaalukalt kõige populaarsem erakond

09.04.2019

MTÜ Ühiskonnauuringute instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös küsitletakse iga nädal inimeste erakondlikku eelistust. Viimaste koondtulemuste küsitluseperiood kattub suurel määral aktiivsete koalitsioonikõneluste perioodiga. Koalitsioonikõneluste lõpuks on küsitlustulemuste põhjal Reformierakonna edu teisel kohal asuva Keskerakonna ees 12,6%.  

Värskeimad koondtulemused võtavad kokku 11. märtsist 8. aprillini läbi viidud neli küsitlust, mille raames küsitleti kokku 4023 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Seega algas küsitlusperiood ajal, kui oli selge, et Keskerakond, EKRE ja Isamaa alustavad koalitsioonikõnelusi ning lõppes, kui vastavate erakondade vaheline koalitsioonilepe sai allkirjad. Kuigi Reformierakond kaotas valimiste võidu järel võimaluse koalitsiooni moodustamiseks, on nad koalitsioonikõneluste perioodil populaarsust iganädalaselt kasvatanud.  

Praegu annaks oma hääle Reformierakonnale 33,4% valijatest. Keskerakond on teisel kohal ning neid toetaks 20,8% hääleõiguslikest kodanikest. Kolmandal kohal on EKRE, keda toetaks 16,5%. Neljandal kohal oleva Isamaa poolt annaks oma hääle 10% ning viiendal kohal oleva SDE poolt 9,1% valijatest. Üle valimiskünnise on ka kuuendal kohal oleva Eesti 200 toetus, kelle poolt annaks oma hääle 6%.   

	11.03-08.04 Koondtulemus
Eesti Reformierakond	33,4%
Eesti Keskerakond	20,8%
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond	16,5%
Isamaa	10%
Sotsiaaldemokraatlik Erakond	9,1%
Eesti 200	6%
Erakond Eestimaa Rohelised	2,1%
Elurikkuse erakond	0,8%
Eesti Vabaerakond	0,6%
Muu	0,4%

Kuna Keskerakonna, EKRE ja Isamaa vaheline koalitsioonileping avalikustati alles küsitlusperioodi viimastel päevadel, siis selle leppe mõju erakondade populaarsusele on võimalik näha järgnevate nädalate jooksul.  

Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS enamasti keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/- 1,55%. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. 4000. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9%. 

Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 11.03-15.03, 18.03-24.03, 25.03-29.03, 01.04-08.04  ning nendele vastas kokku 4023 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.