Michal on peaministri eelistustes teisel kohal, liider jätkuvalt Reinsalu

25.07.2024

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi viimase küsitluse põhjal on kõige populaarsem peaministrikandidaat jätkuvalt Urmas Reinsalu, kellele järgneb värskelt peaministriametisse astunud Kristen Michal. Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS.  

Vastajatelt küsiti: „Keda eelistaksite näha peaministriametis?“ Valida oli võimalik Riigikogus esindatud erakondade esimeese vahel ning vastajate eelistuste põhjal kujunes välja järgmine paremusjärjestus:

Urmas Reinsalu 23%

Kristen Michal 20%

Mihhail Kõlvart 13%

Martin Helme 10%

Lauri Läänemets 4%

Margus Tsahkna 2% 

Veel küsiti, millised on vastajate ootused uue peaministri osas ning küsimus oli järgmine: „Palun öelge, millised on Teie ootused sellele, kuidas Kristen Michal saab oma tööga peaministrina hakkama.“ 38% vastajate arvates saab Michal oma tööga hakkama „Väga halvasti“ või „Pigem halvasti“, 35% arvates „Pigem hästi“ või „Väga hästi“ ning 27% ütles „Ei oska öelda“.  

Kuna meedias on viimasel ajal avaldatud arvamust erakorraliste valimiste teemal, siis küsiti veel vastajatelt: „Kas Teie arvates tuleks Eestis korraldada erakorralised valimised?“ 37% vastajatest ütles „Ei“ või „Pigem ei“, 53% „Pigem jah“ või „Jah“ ning 10% vastas „Ei oska öelda“.  

Lisaks küsiti vastajatelt, milline oleks nende eelistatuim valitsuskoalitsioon. Valida sai hetkel võimalike enamusvalitsuste. Kõige populaarsem variant oli ainus võimalik koalitsioon ilma Reformierakonnata (E200, SDE, EKRE, Isamaa ja Keskerakond), mida eelistaks 14% vastajatest. Järgnes Reformierakonna, SDE ja Isamaa koalitsioon (12%).  Ülejäänud koalitsioonivariante valiti oluliselt vähem ning praegust koalitsiooni eelistas 7% vastajatest.  

Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudi kaasprofessor Martin Mölder kommenteeris tulemusi järgmiselt: „Eesti sai endale uue peaministri ja vahetusid ka mõned ministrikohad, kuid tasub meeles pidada, et tegemist on siiski sama vana valitsuskoalitsiooniga, mida juhtis ametist lahkunud Kaja Kallas. Sõlmiti küll uus koalitsioonilepe, aga uut valitsust Eesti ei saanud, sest osapooled jäid samaks.

Kristen Michali juhitud valitsus peab ennast positiivselt tõestama selleks, et toetus peaministrile või valitsuskoalitsioonile märgatavalt kosuma hakkaks. Eelmiselt valitsuselt saadud pärand nii maine kui ka riigivalitsemise olukorra osas on aga pigem raske koorem, mida kanda. Heakskiit peaministri ja valitsuse tegevusele oli viimase aasta aja jooksul üldiselt väga madal ning valijate erakondlikud eelistused on hetkel väga erinevad võrreldes erakondade võimujaotusega Riigikogus. Samuti on eelnevad küsitlused näidanud, et Michal ei olnud võrreldes näiteks Hanno Pevkuriga valijate jaoks kindlasti mitte selgelt kõige eelistatum valik. Samuti on näha, et uus peaminister ei ole ametisse astudes kindlasti saanud kriitikavaba algusperioodi, et oma uude ametisse sisse elada. See kõik on uuele peaministrile keeruline stardipositsioon, eriti arvestades seda, et riigivalitsemises tuleb teha põhimõttelisi ja raskeid otsuseid.

Uue peaministri ametisse astudes on valijad arusaadavalt pigem äraootaval seisukohal. Umbes sama palju valijaid omab Michali valitsuse tegevuse suhtes positiivseid kui negatiivseid ootusi ning rohkem kui veerand valijatest ei oska vastavat seisukohta võtta. Samuti ei ole suuremaid muutusi selles, et üle poole valijaskonnast soovib, et toimuksid erakorralised valimised. Kiireid nihkeid valijate hoiakutes ilmselt ei tule ning kodanike poolehoid tuleb alles siis, kui sellele eelneb valijate poolt heaks kiidetud või aktsepteeritud reaalne poliitiline tegevus.” 

Norstati küsitlus viidi läbi 22. juulil veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.