Küsitlus: Eesti kodanikud ei poolda sisserändajate piirarvu suurendamist
21.08.2017
PRESSITEADE
22. august 2017
Küsitlus: Eesti kodanikud ei poolda sisserändajate piirarvu suurendamist
72% Eesti kodanikest ei pea vajalikuks sisserände kvoodi tõstmist, selgus augustis läbi viidud küsitluse tulemustest. Küsitluse viis MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel 1052 Eesti Vabariigi kodaniku seas läbi Turu-uuringute AS.
„Eesti selleaastane sisserände kvoot 1317 inimest ehk 0,1% elanikkonnast täitus juba esimese poolaastaga. Selle põhjustena saab välja tuua palgakasvu ja tööjõupuudust, kusjuures kvoodi alla ei kuulu mitmed erandid, näiteks EL-i, USA ja Jaapani kodanikud, IKT sektori töötajad, investorid ja pereliikmed,“ rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. „Võimaliku lahendusena on näiteks Tööandjate Keskliit välja pakkunud sisserände kvoodi tõstmist, kuid äsja läbi viidud uuringu tulemused näitavad, et Eesti inimesed seda ei poolda. Ligi kolmveerand küsitlusele vastanutest ei pea sisserände kvoodi tõstmist vajalikuks.“
„Uurisime Eesti kodanikelt, mida nad arvavad sisserändajate piirarvu tõstmisest ning võõrtööjõust üldiselt,“ rääkis Peeter Espak. „Küsitluse tulemused peegeldavad arvamust, et Eesti ei peaks immigratsioonipoliitikat muutma. Kvoot peaks senisel kujul säilima ning kehtima erandid Euroopa Liidust ja mujalt jõukamatest piirkondadest pärit tööjõu osas. Kodanike hoiakuid arvestava immigratsioonipoliitika kujundamisel võiks veelgi lihtsustada kõrgelt haritud spetsialistide siia tööle tulekut.”
Küsitlusest selgus, et 72% valimisõiguslikest kodanikest ei pea kvoodi tõstmist vajalikuks ning 63% arvab, et Eesti ei vaja väljaspoolt Euroopa Liitu pärit tööjõudu. Kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõudu ebavajalikuks pidanud vastajad põhjendasid oma arvamust peamiselt sellega, et oma rahvalgi ei jagu tööd ning tuleks rakendada oma inimesi, keda on piisavalt. Kolmandatest riikidest pärit võõrtööjõudu vajalikuks pidanud vastajad, keda oli 27%, põhjendasid oma vastust peamiselt sellega, et Eestis on tööjõupuudus, Eesti inimesed ei taha teha musta tööd ning inimesed on läinud välismaale tööle ja elanikkond vananeb.
Hoolimata sellest, et üldine suhtumine võõrtööjõusse on valdavalt negatiivne, ilmneb teatud vastuolu, kui küsida arvamust erinevate tööjõu liikide kohta. 68% vastanutest leiab, et kõrgelt haritud ja hästi tasustatud spetsialistide vastuvõtmine Eestisse on vajalik (25% ei pea vajalikus), 47% arvab, et keskastme spetsialistide vastuvõtmine on vajalik (46% ei pea vajalikuks). Seega on kõrgelt kvalifitseeritud ja oskustega võõrtööliste Eestisse toomise puhul pooldajaid vastastest enam. Samas hooajatöölisi peab vajalikuks 39% ning lihttöölisi vaid 28%.
“Võib eeldada, et kolmandast riikidest pärit võõrtööjõud seostub inimestele eelkõige madala haridustasemega ja niiöelda „musta tööd“ tegevate inimestega. Sellest tulenevalt on vastumeelsus üldiselt võõrtööjõu osas oluliselt suurem kui kõrgelt haritud spetsialistide ja oskustööliste puhul,“ rääkis Espak.
Veel küsiti, kui palju jagavad inimesed kõige levinumaid argumente, mis võõrtööjõu poolt ja vastu välja tuuakse:
• 35% nõustub väitega, et võõrtööjõud on kasulik, kuna on palju töid, mida kohalikud ei soovi teha.
• 31% nõustub väitega, et võõrtööjõud on kasulik, kuna napib töökäsi.
• 58% nõustub väitega, et võõrtööjõud on pigem kahjulik, kuna võõrtöölised ei sulandu ühiskonda.
• 59% nõustub väitega, et võõrtööjõud on kahjulik, kuna võõrtöölised on nõus töötama kehvemates tingimustes ja madalama palga eest.
Märgatavalt mõjutab inimeste hoiakuid ka võimalike võõrtööliste geograafilis-kultuuriline taust. Inimestelt küsiti erinevatest piirkondadest pärit tööliste kohta, kas peaks lubama tulla paljudel, piiratud arvul, väga vähestel või üldse mitte lubama neid Eestisse. Arenenud maadest pärit tööjõu kohta ütles 75%; väljaspoolt EL-i asuvatest Euroopa riikidest 47%; Hiinast ja Indiast 27%, Kagu-Aasiast 24% ning Kolmanda Maailma riikidest pärit tööjõu kohta 17%, et võiks lubada tulla siia väga paljudel või piiratud arvul.
Küsitlus viidi läbi veebikeskkonnas 9.-16. augustini ning sellele vastas 1052 vähemalt 18-aastast Eesti kodanikku.