Koroonakriisis ollakse enim rahul politsei ning kõige vähem rahul presidendi tegevusega

14.04.2020

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud küsitlusest selgub, et koroonaviiruse pandeemia ajal ollakse kõige enam rahul Politsei- ja Piirivalveameti tegevusega (89% rahul) ning kõige vähem presidendi tegevusega (45% rahul). Koroonaviirusega kaasnenud olukorra teemal küsitles Norstat Eesti AS 7.-9. aprilinni 1000 Eesti Vabariigi kodanikku.  

Tänaseks on koroonaviiruse tõkestamiseks Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukord kestnud juba üle kuu aja. Kuna koroonaviiruse pandeemia ning sellest tingitud eriolukord jätkub, siis paluti inimestel hinnata, kui rahul nad on erinevate institutsioonide tegevusega selle ajal, kui suurt ohtu nende arvate kujutab koroonaviiruse pandeemia tervisele ja majandusele, milline on mõju olnud nende isiklikule majanduslikule olukorrale ning millal võiks nende arvates eriolukorra lõpetada.  

Inimestel paluti hinnata eraldi kuue institutsiooni tegevust ning öelda, kui rahul nad on nende tegevusega koroonaviiruse pandeemia ajal. Valdav enamus vastajatest on rahul Politsei- ja Piirivalveameti ja valitsuse tegevusega ning rahul ollakse ka meedia ning terviseameti tegevusega. Samas suhtuvad inimesed kriitilisemalt riigikogu ja presidendi tegevusse.  

•   Politsei- ja piirivalveameti tegevusega on rahul 89% küsitlusele vastanutest, 5% ei ole rahul ning 6% ei oska öelda

•   Valitsuse tegevusega on rahul 73% küsitlusele vastanutest, 23% ei ole rahul ning 5% ei oska öelda

•   Terviseameti tegevusega on rahul 60% küsitlusele vastanutest, 35% ei ole rahul ning 5% ei oska öelda

•   Meedia tegevusega on rahul 59% küsitlusele vastanutest, 37% ei ole rahul ning 4% ei oska öelda

•   Riigikogu tegevusega on rahul 50% küsitlusele vastanutest, 40% ei ole rahul ning 10% ei oska öelda

•   Presidendi tegevusega on rahul 45% küsitlusele vastanutest, 41% ei ole rahul ning 14% ei oska öelda 

Suurem osa vastajaid tajub koroonaviiruse pandeemia näol ohtu Eesti riigi majanduslikule olukorrale (96%) ning Eesti inimeste tervisele üldiselt (86%). Pisut vähem, kuid siiski valdav enamus - näeb ohtu oma (ja oma pere) tervisele (79%) ning oma (ja oma pere) majanduslikule olukorrale (75%) 

56% vastajatest ütleb, et koroonakriis pole üldse neid majanduslikult mõjutanud. Samas on vähenenud 30% küsitlusele vastanute sissetulek, 5% on kaotanud töö ning 4% on raskuses laenude või liisingutega.  

Kuigi märkimisväärne hulk inimestest tunnetab juba otsest majanduslikku mõju, siis eriolukorra lõpetamisega vastajate arvates kiirustada ei tuleks. Eriolukorra lõpetamist soovitakse siis, kui nakatumiste arv märkimisväärselt väheneb (45%) või kui ei ole enam ühtegi uut nakatumist (42%). 5% arvab, et eriolukord tuleks lõpetada kohe praegu ning 4% arvates siis, kui välja tuleb vaktsiin.  

Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS veebikeskkonnas 7.-9. aprillini ning sellele vastas 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.