Eutanaasia pooldajaid on rohkem kui vastaseid

25.01.2019

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi iga-aastases valijaskonna maailmavaatelisi positsioone kaardistavas väärtushinnangute uuringus on muude teemade seas puudutatud ka eutanaasiat. 2018. aasta jaanuaris läbi viidud uuringust selgub, et eutanaasiat peab vastuvõetavaks 50% ja vastuvõetamatuks 44% vastanutest. Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS.  

Seoses 23. jaanuari õhtul eetris olnud saate “Pealtnägija” looga pöördumatut lihasehaigust põdevast 47-aastasest naisest, käivitus meedias debatt, kas Eestis peaks olema eutanaasia lubatud või mitte. Ühiskonnauuringute Instituudi viimasest väärtushinnangute uuringust selgub, et valimisõiguslike kodanike seas on eutanaasia pooldajaid enam kui vastaseid.  

Inimestel paluti hinnata skaalal 1-10 erinevaid tegevusi ja nähtusi, mille seas üks oli “Eutanaasia (ravimatu haige elu lõpetamine)”. Kui inimene valis skaalal punkti 1, siis see tähendas, et antud tegevus on tema jaoks täiesti vastuvõetamatu ning kui valis 10, siis seda, et antud tegevus on tema jaoks täiesti vastuvõetav. Tulemuste tõlgendamisel võib jagada skaala pooleks ning öelda, et oma hoiakute kirjeldamiseks punktid 1-5 valinud on pigem vastased ning 6-10 pigem pooldajad. 

Antud küsimuse põhjal selgub, et eutanaasiat pooldavale seisukohale kaldub 50% vastanutest, vastu 44% vastanutest ning 7% ei oska antud küsimuses seisukohta võtta. Täiesti vastuvõetavaks (valis skaalal vastuseks punkti 10) peab eutanaasiat 22% ning täiesti vastuvõetamatuks (valis skaalal vastuseks punkti 1) 14%. Keskmine vastaja asus skaalal 1-10 skaalapunktil 6 ehk pigem eutanaasiat vastuvõetavaks pidaval positsioonil. 

“Potentsiaalselt võib eutanaasia kujuneda ühiskonnas sama polariseerivaks teemaks kui kooseluseadus või pagulased, kuna see küsimus jaotab vastajad üsna pooleks” kommenteeris Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. Samas erinevalt kooseluseadusest ja pagulasküsimusest, on eutanaasia puhul avalik arvamus pigem pooldaval seisukohal. Debatt antud teemal on Eesti ühiskonnas muidugi alles uus ning selle käigus võivad inimeste seisukohad muutuda,” jätkas Espak. 

Uuringu viis läbi Turu-uuringute AS 2018. aasta jaanuaris, mille raames küsitleti silmast-silma 786 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.