EMOR: Marina Kaljuranna toetus püsib vahetult enne presidendivalimisi kõrgeim
22.09.2016
Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel 19.-21. septembrini 1051 Eesti kodaniku seas läbi viidud TNS Emori presidendivalimiste teemalisest veebiküsitlusest selgub, et Marina Kaljuranda soovib presidendina näha 43,5% kõigist vastanutest. Talle järgneb Siim Kallas, kelle toetusprotsent vastajate hulgas oli 17,8 ning kolmandal kohal oli Mailis Reps 12,2 protsendiga, teatas Ühiskonnauuringute Instituut.„Loetud päevad enne presidendivalimisi on Marina Kaljuranna toetus rahva seas jätkuvalt kõige kõrgem,“ ütles Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Art Johanson. „Samas ei saa olla kindel, et rahva arvamus ühtib laupäevastel valimistel valijameeste omaga, seega on seis kõikide kandidaatide jaoks endiselt pingeline.“
"Presidendieelistuste küsimuse sõnastus on võrreldav Emori varasema uuringuga, aga Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud uuringu sihtrühm kajastab Eesti kodanike eelistusi – Emori presidendieelistuste uuring kajastas kogu elanikkonna eelistusi,” ütles TNS Emori sotsiaal- ja avaliku arvamuse uuringute ekspert Aivar Voog.
Uuringuga sooviti välja selgitada ka Eesti kodanike arvamus presidendivalimiste korra kohta. Küsimusele „Kas Teie arvates peaks presidenti otse valima?“ vastas 44% kõigist vastanutest „Jah, kindlasti“ ning 33,9% „Pigem jah“.
„Kokku ligi 78% inimestest sooviks võimalust ise presidenti valida, see on kindlasti mõttekoht seadusandjatele,“ ütles Art Johanson. „Seekordsed presidendivalimised on veninud pikale ning olnud pidevalt meediatähelepanu keskpunktis. Inimesed on mitme kuu jooksul saanud jälgida erinevaid teledebatte, kuulata ja lugeda intervjuusid mitte ainult presidendikandidaatidega, vaid ka nende pereliikmetega – igaühel on olnud piisavalt palju võimalusi viia end kurssi presidendikspürgijate seisukohtade ja tegudega. Kahtlemata tekib inimestel seetõttu tunne, et olles niivõrd informeeritud, sooviksid nad oma hääle otsevalmistel lemmikkandidaadile anda.“
Veel uuriti küsitletutelt, kas nende arvates peaks presidendile võimu juurde andma. 24,7% vastanutest arvas, et seda tuleks kindlasti teha ja 38,1% pigem pooldas ideed. „See tähendab, et kokku üle 62% inimestest sooviks anda Eesti presidendile senisest suurema võimu. Presidendikampaania käigus on olnud diskussioon presidendi institutsiooni tähtsuse üle täiesti erinevatest vaatenurkadest, kuid nende tulemuste põhjal saame öelda, et kodanikud tahaksid kokkuvõttes presidendi institutsiooni senist rolli suurendada,” ütles Art Johanson.