Eesti inimesed määratlevad end enam konservatiivide kui liberaalidena
30.12.2020
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel viidi viimati 2020. aasta suvel läbi valijaskonna maailmavaatelisi positsioone kaardistav väärtushinnangute uuring. Alates 2016. aastast toimuvas enam kui 100 küsimusega uuringus palutakse muude küsimuste seas vastajatel end määratleda liberaalne-konservatiivne ja vasak-parem skaalal. Uuringust selgub, et konservatiivina määratleb end enam inimesi kui liberaalina ning parempoolsena enam inimesi kui vasakpoolsena. Küsitluse viis 1000 täisealise Eesti Vabariigi kodaniku seas läbi Norstat Eesti AS.
2020. aasta üks märkimisväärsemaid nähtusi Eesti ühiskonnas oli järjest pingelisemaks muutuv konflikt liberaalse ja konservatiivse maailmavaate vahel. See konflikt väljendus kõige selgemalt vastuseisus valitsuse kavandatud abielureferendumi teemal, kuid ka sellistes küsimustes nagu võõrtööjõud ning välistudengid ja ingliskeelne õpe Eesti kõrgkoolides. Sotsioloog Iris Pettai hinnangul oli konservatiivse ja liberaalse maailmapildi vastandumine koroonapandeemia järel lõppeval aastal teine oluline teema ning see vastuseis jätkub tulevikus. Sellest tulenevalt annab Ühiskonnauuringute Instituut ülevaate, kuidas Eesti inimesed ise määratlevad end konservatiivne-liberaalne ning vasak-parem skaalal.
Enda määratlemiseks liberaalne-konservatiivne skaalal küsitakse inimestelt: Poliitikas räägitakse vahel liberalismist ja konservatismist. Kuhu Te ennast sellel skaalal asetaksite, kus 0 tähistab liberalismi ja 10 konservatismi?
Vastused on kodeeritud nii, et end skaalapunktidele 0-4 asetanud inimesed on liberaalid, skaalapunkti 5 valinud inimesed asuvad tsentris ning skaalapunktidele 6-10 asetanud on konservatiivid.
Kõige viimaste tulemuste põhjal määratleb end liberaalina 26%, tsentris olevana 21% ning konservatiivina 32% vastajatest. 21% vastajatest ütles “Ei oska öelda”.
Kuna konservatiivina määratleb end enam inimesi kui liberaalina, siis on järgnevalt esitatud suuremate erakondade toetajate enesemääratlus alates sellest erakonnast, kelle toetajate seas oli kõige enam konservatiive:
EKRE toetajatest määratleb end ning konservatiivina 74% ja liberaalina 1% (tsentris olevana 15%)
Isamaa toetajatest määratleb end konservatiivina 50%, liberaalina 9% ning tsentris olevana 25%
Keskerakonna toetajatest määratleb end konservatiivina 32% ja liberaalina 24% (tsentris olevana 25%)
Eesti 200 toetajatest määratleb end konservatiivina 26% ja liberaalina 39% (tsentris olevana 24% ning
Reformierakonna toetajatest määratleb end konservatiivina 19% ja liberaalina 47% (tsentris olevana 18%)
SDE toetajatest määratleb end konservatiivina 16% ja liberaalina 41% (tsentris olevana 28%)
Enda määratlemiseks vasak-parem skaalal küsitakse inimestelt: Poliitikas räägitakse vahel vasak- ja parempoolsusest. Kuhu Te ennast sellel skaalal asetaksite, kus 0 tähistab vasakpoolsust ja 10 parempoolsust? Vasakpoolsena määratleb end 17% vastajatest, tsentris olevana 23% ja parempoolsena 34% vastajatest. 26% vastajatest ütles “Ei oska öelda”.
Kuna parempoolsena määratleb end enam inimesi kui vasakpoolsena, siis on järgnevalt esitatud suuremate erakondade toetajate enesemääratlus alates sellest erakonnast, kelle toetajate seas oli kõige enam parempoolseid:
Isamaa toetajatest määratleb end parempoolsena 57% ja vasakpoolsena 7% (tsentris olevana 25%)
Reformierakonna toetajatest määratleb end parempoolsena 52% ja vasakpoolsena 8% (tsentris olevana 16%)
EKRE toetajatest määratleb end parempoolsena 52% ja vasakpoolsena 9% (tsentris olevana 24%)
Eesti 200 toetajatest määratleb end parempoolsena 40% ja vasakpoolsena 18% (tsentris olevana 23%)
Keskerakonna toetajatest määratleb end parempoolsena 21% ja vasakpoolsena 26% (tsentris olevana 28%)
SDE toetajatest määratleb end parempoolsena 12% ja vasakpoolsena 43% (tsentris olevana 25%)
Uuringufirma Norstat teostas küsitluse 02.06-18.06.2020 veebikeskkonnas ning sellele vastas kokku 1000 18-aastast ja vanemat Eesti Vabariigi kodanikku.